Otsing
Otsi uudist:
Otsi toodet:
Uudised
Alkoholimüügi piiramise võimalikest tagajärgedest
12.11.2014
Tallinna Linnavalitsus on algatanud eelnõu alkoholi müügi piiramiseks. Püüan tuua mõned faktid, mis ehk aitavad huvilistel kujundada selles küsimusest oma seisukohta. Kõik viited, joonised ja tabelid pärinevad EKI Alkoholi aastaraamatust, mille saate alla laadida siit>>.

Meie Valioris arvame, et vein kuulub toidukultuuri juurde - tervislikuks peetav Vahemere dieet sisaldab igapäevast mõõdukat veini tarbimist. Loomulikult oleme vastu alkoholi liigtarbimisele. Tajume Valioris oma äriga kaasnevat sotsiaalset vastutust: meie portfellist puudub õlu, viin, magusad segujoogid ja odav vein.

 

1) Alkoholi keelamine toidupoodides võib-olla tõesti aitaks vähendada igapäevase õlle ja viina ning magusate purgijookide müüki (mis on ju hea). Tõenäoliselt vähendaks see alkoholi eksponeerimist ka noortele. Peamine probleem seisneb minu arvates selles, et väikepoodidele on alkoholimüügiload välja antud, nad on teinud investeeringud ja kui nüüd müügiluba ära võetakse, siis on see nende äri kahjustamine. Kui on soov piirata, siis võib-olla saaks seda teha nii, et lube enam juurde ei anta ning antakse pikalt ette teada, et selline piirang tuleb.
Võimalik piiramisega kaasnev oht on see, et keldripoodidest saavad nn keldribaarid. Kindlasti panevad paljud kauplused uksed kinni.
75 m2 piirangu seadmisel vähenes väikeste kaupluste hulk märgatavalt, alkoholi kogumüük aga ei langenud. Selle seadusega lihtsalt loodi tugevamad positsioonid suurkettidele.

Täpseid andmeid mul kahjuks ei ole, aga oletan, et:

  • Jaeketid (Prisma, Rimi, Selver, Maxima) müüvad ca 60% turumahust.

  • Sadamapiirkond (nn „bordertrade“ Soomlastele) on ca 15% kogu turumahust. Eelkõige ostavad õlut ja viina.

  • Väikejae (kellest osa nüüd uue seadusega ohustatakse) on 12,5% kogu turumahust.

  • HoReCa (Hotellid, Restoranid, Catering) on 12,5% kogu turumahust.


Siit võiks järeldada, et Tallinna Linnavalitsuse poolt algatatud eelnõu mõjutaks alkoholi kättesaamist küllaltki minimaalselt, küllakti kõrgete muude kaasnevate kahjudega, nagu ärikeskkonna kahjustamine ning naabruskonna väikepoodide sulgemine. Seega kui juba tõesti keelata, siis kõik alkohoolsed joogid kõikides toidupoodides.

Kättesaadavuse piiramine võiks olla kasulik just meie turu „probleemtoodete“: odava viina, tavalise õlle ja purgijookide piiramiseks. Kõikides põhjamaades müüakse kanget alkoholi ainult riiklikes alkoholikauplustes, mis on pühapäeviti suletud. Lahja alkohol on müügil ka toidukauplustes. Kange alkoholi kättesaadavus on Eestis väga kõrge võrreldes põhjamaadega:

Kange_alkoholi_jaemüügikohtade_arv

Võimalikud alkoholimüügi piiramisega kaasnevad ohud: kui salaviin on naabri Maali käest lihtsamini kättesaadav ja märkimisväärselt odavam, siis selle tarbimise osakaal võib suureneda. Me teame, et see ei pruugi olla ohutu. Seega tasuks alkoholi piiramisel edasi liikuda kindlas ja vankumatus tempos, kui mitte kiiremini kui inimeste tarbimisharjumused järele tulevad. Liiga järsk muudatus võib anda hoopis tagasilöögi, kuna üllatuslikult on elanike üldine suhtumine salaalkoholi muutunud hoopis ebasoovitavas suunas (vt punkt 5).

 

2) Mõelda võiks ka selle peale, kas tänased aktsiisimäärad on õiged alkoholismiga võitlemise mõttes: enamasti kuritarvitatakse viina, õlut ja GIN-i/siidri purgijooke, mille aktsiis lõpphinnast ei ole just liiga suur. Meil eksisteerib salaviinaturg (hinnanguliselt ca 20 % mahust), kuid puudub salaõlle ja „salaGIN“-i või „salasiidri“ turg. Ehk nende aktsiisi võiks tõsta märksa julgemalt ilma salaturu kasvamist kartmata. Viina aktsiisi tõstmisel peaks tõhustama järelvalvet.

Eestis on kokku lepitud iga-aastane 5 %-ne aktsiisitõus, mis tuleval aastal (01. jaanuarist) on erandkorras 15%. Ma oletan, et see mõjutab enim odava veini müüki. 15% aktsiisitõus tähendab, et:

  • 50cl õlle aktsiis tõuseb 0,38 € pealt 0,43 €-ni, mis jaehinnas tähendab umbes 8 sendist hinnatõusu.

  • 50cl viina aktsiis tõuseb 3,29 € pealt 3,78 €-ni, mis jaehinnas tähendab, et täna 4,99 €-t maksev viinapudel hakkab tõenäoliselt maksma 5,65 €.

  • 75cl veini aktsiis tõuseb 0,64 € pealt 0,73 €-ni, mis jaehinnas tähendab, et täna 4,99 €-t maksev veinipudel hakkab tõenäoliselt maksma 5,15 €.


Aktsiisitõstmisele mõeldes tasuks hetkes süvenda sellese tabelisse:

Riigi_tulud_alkoholiaktsiist

Nagu näha moodustab alkoholiaktsiis Eesti riigieelarve kogumahust 3%, põhjamaades aga oluliselt vähem (Soomes 1,3% %, Rootsis 0,7%)

 

3) Erinevate alkoholiliikide osakaal müügimahust Eestis (tabel 1.3. lk 32):

  • Õlu: 130,1 milj. L

  • Lahja alkohol (purgijoogid nagu GIN ja nn „siidrid“): 43,2 milj. L

  • Vein: 18,4 milj. L Viin: 12,1 milj. L

  • Muud kanged alkohoolsed joogid (va. viin): 7,8 milj. L


Eestis on põhjamaadega võrreldes väga kõrge õlle ja viina tarbimine. Allpool olevast tabelist võiks järeldada, et kõige kiiremini peaks tõstma just õlle ja kange alkoholi aktsiisi, sest nende tarbimisel oleme põhjamaadest kõige enam ees. Ilmselt on siin ka kõige suurem võimalus tarbijate suhtumise mõjutamiseks - õlut peetakse tihti süütuks joogiks ja viina tervislikuks, isegi kui neid tarbitakse kahjulikus koguses ja selle müüdi murdmine võiks meid kõige kiiremini edasi aidata.

Alkohoolsete_jookide_myyk

 

4) Viimase 10 aasta võrdlusandmed:

10_aasta_vordlusandmed

Alkoholiaktsiisile lisandub ka alkoholi müügilt teenitud käibemaks. Kui arvestada legaalsele alkoholile puntkis 5 toodud salaalkoholiga samasugune käibemaksu suhe, siis võib järeldada, et kokku teenis riik 2012 aastal alkoholimüügist tulu 285 milj. €.

 

5) Illegaalse viinaturu osakaal on 10 aastaga langenud umbes 30%-lt umbes 20 %-ni. Illegaalne turg muudel toodetel (vein, õlu) praktiliselt puudub. 2012 aastal jäi illegaalse viinaturu tõttu riigil saamata arvestuslikult 9,4 milj. € aktsiisi ja lisaks 4,4 milj € käibemaksu, kokku 13,8 milj. €. Ei saa väita, et salaalkoholiga võitlemiseks pole vahendeid – tervelt 13,8 milj € jagu raha „vedeleb maas“. Üllatavalt on tarbijate hoiakud salaalkoholi tarbimisse muutnud ebasoovitud suunas. Peamiselt on salaturu osakaal vähenenud seetõttu, et on kasvanud inimeste majanduslik võime osta legaalset toodet ning salaalkoholi kättesaamine on muutunud raskemaks.

Illegaalse_alkoholi_eelistamine

 

 

6) Kõikide ülalloetletud tegevuste eesmärk peaks olema aidata kaasata tarbimisharjumuste muutmisele. Elanike endi hinnangud isiklikele tarbimisharjumustele on viimase 7 aasta jooksul jäänud sisuliselt samaks:

Elanike_hinnang_alkoholi_tarbimisele

Samas näitab mõõdetud tarbimisharjumuste muutumine, et oleme siiski edu saavutamas:

Tarbimisharjumuste_muutumine

 

7) Alkoholitarbimise mõju tervisele.
Google teab mõnda akadeemilist uuringut, mis väidavad, et maksatsirroosi põdejate hulgas on võrdne hulk eelkõige veini tarvitavaid võrrelduna eelkõige kanget alkoholi tarvitavate inimestega. Nendes uuringutes järeldatakse, et veini tarbimine ei ole süütum kui kange alkoholi tarvitamine. Samas on need väga väikeste valimitega (n 200 inimest) uuringud ja ma ei tormaks nende põhjal järeldusi tegema. Usun, et pigem on tegemist tarbimiskultuuri kui sellisega – veinitarbimine osana gastronoomiast reeglina ei lähe liialdustesse, kange napsu tarbimise puhul on ületarbimine lihtsam tulema.

Püüdsin selgust saada ja tegin tabeli, kuhu panin riikide lõikes elanikkonna venitarbimise Wine Institute andmetel, WHO andmetest kange alkoholi, õlle ja veinitarbimise ning maksatsirroosi esinemise sageduse. Lisaks ka SKT elaniku kohta IMF-i järgi. Sellest võib järeldada, et maksatsirroos tuleneb eelkõige kehvast elatustasemest ning kõrgest kange alkoholi tarbimisest.

  • Maksatsirroosil on samasugune positiivne seos üldise kõrge alkoholi tarbimise ja madala elatustasemega – mõlema korrelatsioon 0,6.

  • Veinitarbimise ja maksatsirroosi esinemise vahel seos puudub: korrelatsioon -0,13.

  • Kange alkoholi ja maksatsirroosi tarbimise vahel on küllakti tugev positiivne seos: korrelatsioon 0,76.


Muidugi ei saa ka sellest liiga kaugele ulatuvaid järeldusi teha, kuna tegemist on kogu rahvastikku iseloomustavate üldnäitajatega ja võib tõesti olla, et maksatsirroosi haigestuvad just need, kes joovad nii veini kui ka kanget alkoholi näiteks. Siin on tabel kümne suurima ja väikseima veinitarbimisega riigiga (Eesti nende vahel) ja maksatsirroosi esinemine nendes riikides:

veinitarbimine_ja_maksatsirroos

Arvutamiseks kasutatud andmed koos viidetega algallikatele saate alla laadida siit>>.

 

Palun kirjutage mulle, kui Teil on selle teema kohta lisainfot, asjasse puutuvaid andmeid või soovite hoopis midagi täiendavalt küsida: mattias@valior.ee

Teksti koostas:
Mattias Luha